Hetkel on saadaval SARS-CoV-2 testimiseks järgnevad võimalused:

  • viiruse nukleiinhappe (RNA) määramine PCR meetodil;
  • viiruse antigeeni (valgud) määramine;
  • organismis tekkivate viirusevastaste antikehade määramine.

PCR MEETOD

Viiruse RNA määramine on nii Eestis kui kogu maailmas kasutusel koroonaviiruse avastamiseks ja positiivse tulemuse korral COVID-19 esmaseks diagnoosimiseks ninaneelust võetud materjalist.

Testi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab koheselt karantiini rakendada. Teine eelis on usaldusväärne tulemus: test on hästi tundlik (määrab ka juba väikest viiruse hulka) ning spetsiifiline. Viiruse RNA on võimalik määrata nn klassikalisel real-time PCR (Polymerase chain reaction) meetodil, mille puhul on vaja spetsiifilist aparatuuri, eriväljaõppe saanud laborispetsialiste ning selleks kohandatud laboriprotsessi. Analoogne meetod on kasutusel nii Terviseameti, SYNLABi kui mitme haigla laborites ja sel moel on võimalik teostada suhteliselt suures mahus uuringuid.

Lisaks on haigla vastuvõtu ja intensiivravi osakondades otstarbekas viiruse RNA määramine ka POCT (Point-of-care testing) seadmetega, mis ei nõua selleks eraldi kvalifitseeritud personali ja mille läbilaskevõime on väiksem, kuid tulemuse saab kiiremini, teenindades enamasti vaid EMOsse sattuvaid inimesi.

Viiruse RNA määramine on nii Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kui ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovituste kohaselt valikmeetod COVID-19 esmases diagnostikas (vt Allikad 1, 2).

ANTIGEENI KIIRTESTID

Pakutavad antigeeni (kiir)testid on reeglina madalama analüütilise tundlikkusega võrreldes RNA määramisega, andes valenegatiivseid tulemusi patsientidel kellel viiruse hulgad organismis on madalad. WHO koroonaviiruse SARS-CoV-2 laboratoorse testimise strateegia soovituste järgi pole antigeeni testid alternatiiviks PCR uuringule.

ANTIKEHADE TEST

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 antikehade test määrab organismi vastureaktsiooni viirusele, mille tekkimiseks on vajalik teatud aeg. Uuringute alusel läheb nimetatud koroonaviiruse vastaste antikehade tekkeks üle 10 päeva peale haigussümptomite avaldumist (vt Allikad 2). Kuna kogu see aeg on patsient kõrgelt nakkusohtlik, on selge, et antikeha test ei sobi haiguse varaseks diagnoosimiseks ning karantiinivajaduse üle otsustamiseks. Samas on nii WHO kui ECDC möönnud, et antikehade määramine võib olla vajalik hilisemate epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks. Antikehade analüüsiks kasutatav proovimaterjal on veri.

Kokkuvõttes on tänaste teadmiste ning tehnoloogia juures usaldusväärseim metoodika koroonaviiruse tuvastamiseks SARS-CoV-2 RNA uuring, mida enamasti tehakse ninaneelust tampooniga võetud materjalist. Maailmas on testimisejärgus ka muudest materjalidest (nt kurgukaabe) PCR meetodil viiruse avastamine.

Vaata ka viirus vs haigus mõistete erinevusi SIIN.

Allikad:
https://www.who.int/publications/i/item/diagnostic-testing-for-sars-cov-2;
https://www.ecdc.europa.eu/en/novel-coronavirus/laboratory-support
https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(20)30196-1/fulltext 

Menüü